Friday, June 12, 2009

Pere portree.

Üks minu suuri kiindumusi on olnud maalimine ja kahjuks ei ole ma sellega aastaid enam tegelenud :(
Kuid kui sõbranna tuli minu juurde sooviga kinkida oma perele 10 pulmaaastapäevaks pereportree, siis tuli tolm maha raputada endalt.


Eks näete ise ka lõpptulemust ja olen ise ka suht kurb, tehnika oli korras ja õnnestus hästi aga....mis on sellise maali juures tähtsaim? SARNASUS!
Ja see puudub :(
Proovisin ma mida ma proovisin aga see jäi parimaks tulemuseks.
Tehnika siis: akvarellimaal ja peale varjutatud dussiga. Raamitud ilusasse valgesse raami klaasi alla.
Mõõdult on maal ikka suht suur oma meetri kõrgune.
Ma luban sulle Anu, ma harjutan natukene veel kätt ja sa saad sellise maali mis ikka teid ka meenutab :)
Posted by Picasa

5 comments:

  1. Mnjaa, ma olen nüüd ka ropp ja aus ning ütlen, et ei ole üldse sarnasust :(
    Aga muidu on pilt väga ilus :) Sa oled tõesti andekas :)
    Muideks, mul tuli meelde, et Sa orkutis mainisid, et tahaksid omale suurt kohvikotti ;) Äkki vahetaks millegi vastu, mida Sina oskad ja mina mitte? Album or something :D

    ReplyDelete
  2. Kusjuures mina maalin ka kõike ja võin ka inimesi maalida või joonistada, aga vot sarnasust tõesti ei saa! Ma ei tea kohe, milles see konks on!

    ReplyDelete
  3. absoluutselt kõikidega asjadega oled mööda pannud kahjuks:(, ikka seitse korda mõõda ja vaata , alles siis tõmba joon...siit tuleb ka sarnasus:)...
    ja mis "ruudustik" see veel on? mingi uus tehnika?:)

    ReplyDelete
  4. Kuule - kas ma olen millestki väga valesti aru saanud? Mulle nagu on jäänud mulje, et oled Tartu Kunstikoolis käinud - kas pole see nii?

    ReplyDelete
  5. Isegi tuulerõugetes oskad Sa kunsti näha! Usun, et nüüd olete juba terved nagu purikad. Aga täiskasvanud, kes põdenud pole, vaktsineerige end ära ja mure murtud. (ma ei saa teises blogis kommenteerida) tumevalge

    ReplyDelete